Projekt korteriühistule

Laadimispunkti korteriühistus saab korraldada järgmiselt.

Elektrisõidukite laadimiseks on korteriühistu parklas eraldatud üks või mitu parkimiskohta. Neid kohti saavad autoomanikud kordamööda laadimiseks kasutada. Iga omanik võib laadimiseks võtta mis tahes vaba koha. Seega saab väikese arvu laadimisjaamade juures hooldada üsna suurt hulka elektrisõidukeid.

Ülejäänud parkimiskohad on tavalised. Nad on ette nähtud tavalistele autodele ja elektriautodele, mis laadimist ei vaja.

Laadimisseadmed kuuluvad maja ühisvarasse. Laadimispunkt võib koosneda ühest või mitmest laadijast. Laadijate arv valitakse selle järgi, kui palju elektrisõidukeid korraga laaditakse.

Elektrisõidukite omanikud laevad oma sõidukeid ja tuvastavad end RFID-märgistega. Sageli kasutatakse võtmehoidjat või plastkaarti. Saab kasutada ka nutitelefone, kellasid ja mõningaid muid seadmeid.

Saaks kasutada olemasolevaid märgised või osta uusi.

Korteriühistu laadijat võivad kasutada vaid süsteemis registreeritud kasutajad. Kõrvalised isikud ei saa laadijat kasutada. Registreeritud kasutajate arvu saab igal ajal programmiliselt muuta.

Perioodiliselt (üks kord kuus) saadetakse andmed EXCEL-faili kujul seltsingu juhatusele ja nähakse, milline kasutaja kui palju energiat tarbis. Need andmed võib korteriühistu lisada vastavate korterite kommunaalarvetele.

Laadimise korraldamiseks on veel üks viis. Laadimisjaamad on paigaldatud parkimiskohtadele. Nad kõik ühendatakse kodus laadimiskilbiga. Ektrisõidukite omanikud tavustavad iga kord, andmed edastatakse juhatusele ja kuu lõpus tasu tarbitud elektri eest lisatakse vastava korteri arvele.

Elektri hinna laadimiseks võib korteriühistu määrata meelevaldselt, tavaliselt on see alati veidi kõrgem elektri turuhinnast. Seega saab KÜ lisatulu. Saaks teha fikseeritud hinna või seostada börsihinnaga, näiteks börsihind + 0,05 eurot.

Laadimiselektri tarbimist arvestatakse muust energiast eraldi. Teatud tingimustel saab energiavarustuse organisatsioonilt allahindlusi.

Elektrit mõõdetakse Euroopa Liidu MID direktiivile vastavate arvestitega (The Measuring Instruments Directive 2014/32/EU).

Laadimispunkt on ühendatud laadimiskilbiga, mis asub tehnoruumis ja on maja ühisvara.

Laadimiskilp on ühendatud maja peakilbiga. Laadimiskilp reguleerib elektrit, mida saadetakse laadimisele. Kui mingil hetkel, näiteks õhtul, kulub majas palju energiat, siis elektrisõidukite laadimiseks suunatakse energiat vähem või üldse mitte. Kui majas on kasutamata energiat elektriettevõtte poolt määratud piirides, siis saab rohkem energiat laadimisele minna. Maksimaalne tase on määratud laadimiskilbi sätetes.

Automaatne koormuse reguleerimine väldib koduse elektrisüsteemi ülekoormust.
Laadimisele suunatakse vaid see energiakogus, mis maja kasutatavast võimsusest üle jääb.

Laadimiskilbis on ka dünaamiline koormuse juhtimine. See ei võimalda ületada laadimisele suunatavat energiapiiri, mis sõltub samaaegselt laetavate autode arvust. Näiteks kui on seatud piirvõimsus 60 kW, jaotatakse elekter järgmiselt:
1 auto – 22 kW
2 autot – 44 kW
3 autot – 60 kW (20 kW iga auto kohta, 20 * 3 = 60)
4 autot – 60 kW (15 kW iga auto kohta, 15 * 4 = 60)
5 autot – 60 kW (12 kW iga auto kohta, 12 * 5 = 60)
Jne.

Sobivaim lahendus tundub olevat Teltocharge 22 kW laadimisjaamade kasutamine kaabliga 5 m. Sellel versioonil on integreeritud kaabel. See on mugav, sest auto omanik ei pea iga kord oma kaablit pagasiruumist välja tooma.

Laadija on ühendatud kolmefaasilisse võrku. Sellest saab laadida igat tüüpi sõidukeid, mis on varustatud tüüpi 2 pistikuga (kinnitatud Euroopa standardi IEC 62196 järgi).

Seadmed vastavad Euroopa elektriohutusstandarditele eriettevalmistuseta inimeste poolt kasutamiseks.

Laadijad on piisavalt kaitstud välismõjude eest. Neid saab paigutada kinnisesse (maa-alusesse) parklasse või õue.

Täpsemad tehnilised andmed on eraldi failis.

Laadimisjaamad seadistatakse Bluetoothi äpi kaudu.

Valikuline: andmeid laadimisprotsessi ja laadimisjaamade oleku kohta saab edastada serverisse.